Prantsusmaa on maailma suurim veinitootja. Konkurentsivõimeline on vaid sarnaste näitajatega Itaalia.
Tootmine on aastast aastasse jäänud vahemikku 50-60 miljonit hektoliitrit aastas ehk 7-8 miljardit pudelit.
Tootmispindalalt jäädakse alla Hispaaniale, kuid ca 870 000 hektarit viinamarjade kasvupinda on siiski vägagi suur arv.Toodetakse punaseid veine (ca 65% kogutoodangust), valgeid veine (20%), rosé-veine (8%), vahuveine (6%) ja kangestatud veine (1%), lisaks konjakit (8 miljonit hektoliitrit), armanjakki (0,5 miljonit) ja calvados'i.
Tuntumad viinamarjasordid, mida kasvatatakse, on valgetest Chardonnay, Sauvignon Blanc, Sémillon, Muscadet, Chenin Blanc, Riesling ja Ugni Blanc. Punastest on enam levinud Carignan, Grenache, Merlot, Cabernet Sauvignon, Syrah, Gamay, Ginsault ja Pinor Noir.
Tuntuimad veinipiirkonnad on Bordeaux, Burgundia, Champagne, Alsace, Rhone ja Loire.
- Bordeaux hea kliima ja veinivalmistamise oskused annavad maailma parimaid punaveine. Veinid on tavaliselt valmistatud viinamarjasortide segust.
- Kõige kallim ja peenem piirkond maailmas - Burgundia jaguneb omakorda mitmeks piirkonnaks: Chablis - kus valmib Chardonnay viinamarjast valmistatud kuulus Chablis` vein, Cote d`Or, Maconnais ja Beaujolais.
- Alsace valmistatakse enamasti aromaatseid, arenenud buketiga valgeid veine. Siin kasvatatakse saksapäraseid viinamarju, mida töödeldakse veiniks prantsuse meetodite järgi - vein kääritatakse täiesti kuivaks.
- Champagne on üks põhjapoolsemaid veinipiirkondi maailmas, kus viinamarjad küpsevad küllaltki raskelt ja see annab kõrge happesuse, mis on omakorda šampanja valmistamise eelduseks.
- Loire`i ülemjooksult pärinevad veinid on valmistatud peamiselt Sauvignon Blanc sordist, veinid on värsked ja kerged, kuid aromaatsed. Tooraine piirkonnas domineerivad valged, Chenin Blanc viinamarjast valmistatud veinid.
- Kui Loire piirkonnast tulevad värsked, kõrge happesusega veinid. Siis Rhone`st tulevad lõunamaiselt põletavad, tumepunase, tiheda värvuse, vürtsikuse ja konsentratsiooniga punased veinid.
- Isikupärast, tugevate mustade marjade iseloomuga ning parkainerikast veini pakub Cahors piirkond Edela-Prantsusmaal. Sealsed veinid on valmistatud Malbeci ja Tannat` viinamarjast.
Alates 1935. aastast toimib kindel Appellation d’Origine Contrôllée süsteem ning veinid klassifitseeritakse nelja kategooriasse.
Sealset veiniajalugu loetakse juba 6. sajandist e.Kr. ning traditsioone ja teadmisi on kogunenud piisavalt.
- Vin de Table (VTD) – lauavein
- Vin de Pays (VDP) – maakonnavein
- Vins Délimités de Qualité Supérieure (VDQS, aste VDP ja AOC vahel) – piiratud kvaliteediga vein
- Appellation d’Origine Contrôllée – kindlatele reeglitele vastav kvaliteetvein (reeglid hõlmavad geograafilist piirkonda, pinnast, viinamarjasorte, viljelust, saagikust, veini valmistamist jne.)
Sealset veiniajalugu loetakse juba 6. sajandist e.Kr. ning traditsioone ja teadmisi on kogunenud piisavalt.
Poodides on veinivalik aina laienenud ja seda raskem võib olla kirjude pudelite, etikettide ja soodushindade vahel valida. Iga veini visiitkaart on tema etikett ja kui Sa oskad seda lugeda, on veini valimine juba palju lihtsam. Nagu igas veinipiirkonnas on sarnase iseloomuga joogid, kasutatakse nendes ka sarnaseid mõisteid etiketil.
Näitena veinipiirkond Bordeaux.
Näitena veinipiirkond Bordeaux.
- Bordeaux ́ [bordoo]
- Grand Vin [grän vän] – tõlkes suur vein ehk väga hea kvaliteediga. Seda terminit kasutatakse Prantsusmaal palju, kuigi see on mitteametlik ja selle tagamist ei kontrollita.
- Appellation Haut-Medoc Contrôlée [apelašion ot mödok kontrolee]– tähendab, et vein on kontrollitud päritoluga, antud veini puhul näitab, et see on valmistatud Haut-Medoc ́i piirkonnas.Contrôlée viitab sellele, et seda on kontrollitud.
- Mis en bouteille au chateau [mi en buteii o šatoo] – vein on pudeltaud mõisas. See on veini kvaliteedi garantii.
- Tihtipeale on Prantsusmaa veinipudelitel kiri Appellation d’origine controlee või lihtsalt AOC/AC ja ostes sellise viitega veini, võid kindel olla, et tegemist on kuiva ja kvaliteetse veiniga. Mida täpsem päritolu (origine), seda kvaliteetsem, kallim ja spetsiifilisem vein on.
Kasulik on teada, et Prantsusmaal (va Alsace ́i piirkonnas ja lihtsamatel veinidel) üldjuhul ei kirjutata viinamarju etiketile. Aga nüüd Sa tead, et reeglina kõik punased veinid Bordeaux ́s on segud, mis valmistatakse kolmest viinamarjast: Cabernet Sauvignon, Cabernet Franc ja Merlot.
Valged veinid valmistatakse samuti seguna: Sauvignon Blanc jaSémillon ́i viinamarjadest.
Valged veinid valmistatakse samuti seguna: Sauvignon Blanc jaSémillon ́i viinamarjadest.